Vahel, kui taevas on tume ja mõtted uitavad kusagil erinevates dimensioonides, tekib tahtmine end kõigist ja kõigest vabastada. Siis tahaksin hõljuda kusagil gravitatsioonita ruumis, tunda end täiesti tühja ja mõttetuna, et saaksin vabaks kõigest rusuvast. Sooviksin veel võimet, mis lubaks mul mõtelda ei millestki. Mitte millestki... Hetkel tundub, et mu pea on täis kõiki maailma asju. Tahaks neist lihtsalt korraks lahti saada. Nii, et ma ei tunneks midagi. Siis oleks hea.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment